Proteesimine

Levinumad küsimused.

Kui hammas on väga lagunenud ja hambaarst ütleb, et sinna täidist enam panna ei saa,mis siis saab teha?
See olukord eeldab, et alles on jäänud väga hea ja tugev ravitud hambajuur. Seda juurt saab siis kasutada nii, et tehakse juurele spetsiaalsed tihvtid sisse ja sellele hakkab toetuma uus hambakroon.Tihvtid ja kroon valmistatakse hambalaboris mille jaoks võtab arst jäljendid. Tavaliselt peab patsient sellise töö puhul arsti külastama vähemalt kolm-neli korda. Esimesel visiidil võetakse jäljend tihvti jaoks,teisel visiidil tsementeeritakse see tihvt spetsiaalse tsemendiga juure külge ja võetakse jäljend krooni jaoks.Kolmandal visiidil on siis kas selle krooni karkassi proov või siis juba värvi sobivuse proov ja neljandal korral kui kõik sobib tsementeeritakse ka kroon paika.
Kroon võib olla nii keraamiline, metallokeraamiline st. seest metallist ja pealt kaetud valge keraamika ehk teisisõnu portselaniga või siis metallist.Metallina kasutatakse tavalisemalt kroomkoobaltit ja kulda.
Hoolitsema ja pesema peab selle hamba eest nagu ka oma päris hamba puhul.

Eeshammastes on väga palju täidised ja hambad on natuke puseriti,mis on võimalik teha?

Siin on üks valiku variant portselan laminaadid. Selleks tuleb omal hambal ära lihvida tuimestuse all teatud paksusega kiht ja võtta jäljend mille abil laboris tehakse vastavalt patsiendi ja arsti soovile portselan katted vastava värvi ja kujuga. Tulemus jääb väga loomulik ja kaunis.

Kui olen kaotanud hamba,kuidas seda asendada?

Kui oleme kaotanud mõne hamba tuleb kindlasti mõelda kuidas seda hammast asendada,juhul kui see ei ole tarkusehammas mida ei asendata. Kõige parem ja säästvam viis teiste hammaste suhtes oleks implantaadi asetamine, kuid kahjuks alati ei ole see võimalik ja siis tuleb kasutada teisi võimalusi. Siin tulevad appi jälle kroonid kuid nüüd juba silla nime all st. et mitu krooni on liidetud kokku.Selleks tuleb aga ohverdada defekti äärmised hambad mis tuleb ära lihvida ja ka samuti kroonida.Äärmised hambad jäävadki toetama puuduvat hammast.Silla puhul on tähtis hoolitseda silla vahelüli juurest kus on puuduva hamba koht.Selleks on spetsiaalsed hambaniidid mida juba tutvustab arst.

Kui olen kaotanud rohkem kui mõne hamba ja defekti piirab ainult ühelt poolt veel hambarida?

Siin tulevad samuti appi implantaadid,kuid nagu eelnevalt mainisin ei pruugi see alati võimalik olla.Seda kõike vaadatakse ja analüüsitakse röntgenite ja mõõtmiste abil. Siin kohal tuleb juba mõelda suus eemaldatavate proteeside peale st. patsient saab ise proteese suust pesemise ajaks ära võtta.Need proteesid on kas plastmassist või siis kombineeritud metallkarkass plastmassiga. Kinnituvad need proteesid kas klambritega allesolevatele hammastele või siis toetuvad lihtsalt igemetele kui enam ühtegi hammast ei ole jäänud. Loomulikult ei ole need nii mugavad kui kroonid ja sillad kuid tihti peale ei ole muud võimalust enam jäänud.

Miks ma peaksin hambaid asendama,saan ju niisama ka hakkama?

Kui ei ole häiritud esteetika siis ega tavaliselt mõne hamba kaotus patsienti eriti ei häirigi- ta harjub ära.Suus hakkavad aga toimuma hoopis suuremad muutused mida hiljem kõrvaldada on väga raske kui mitte võimatu. Kui on kaotatud hambareast mõned hambad tekib teistele hammastele ruumi rohkem ja nad hakkavad liikuma defekti poole tekitades sinna hammaste vahele vahesid kus me neid mitte näha ei taha nt. eeshammaste osas. Defekti kõrval olevad hambad hakkavad kalduma defekti poole kuni mõnel patsiendil on nad aastatega täiesti pikali vajunud. Kui oleme kaotanud nt alumise purihamba,hakkab ülemine sama purihammas nn.otsima alumist ja kasvab aina pikemaks,kuni alumise igemeni välja vahel. Kõik see muudab meie hambumust ja ajapikku ka meie nägu mis järjest rohkem kokku vajub ning tekivad enneaegsed kortsud.
Kõige parem proteesimisest hoidumise viis on ikkagi hästi hoolitseda oma enda hammaste eest sest need on ikkagi kõige mugavamad.