Ortodontia

Kaasaegse ortodontia eesmärk on näo esteetilises plaanis parima hambumusvahekorra (oklusiooni) loomine ja selle stabiilsuse tagamine. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik iga üksiku hamba krooni asetamine temale sobivasse asendisse parima funktsiooni ja esteetilisuse saavutamiseks.

Millal kohtuda ortodondiga?

Ortodondiga võib kohtuda juba siis, kui enamus piimahambaid on suhu lõikunud. Osa tekkinud probleeme saab (ja ongi vajalik) lahendada juba 4-6 aasta vanusel lapsel.

Kuidas ortodont saab hambad ritta?

Hammaste liigutamine toimub nii hammastele kinnitatud aparaatidega (quadhelix; lingvaalkaar; breketid jne), kui ka suust äravõetavate aparaatidega (plaataparaadid, aktivaatorid).

Kas ortodontilise aparaadi kandmine teeb valu?

Olenevalt inimesest võib suus esineda ebamugavustunnet kuni valuaistinguni välja.

Kas väljanägemine muutub aparaadi kandmise ajal ja kuidas see mõjub emotsionaalselt?

Kuna hammastele kinnitatud aparaadid jäävad suhu ravi algusest lõpuni, tekib tavaliselt probleeme ravi alguses. Peale esimesi ravinädalaid, kui kaob ebamugav võõras tunne suus, harjutakse ka oma väljanägemisega. Kindlasti on kergem, kui suudetakse oma probleemidest üle saada kergelt naljatades. Kui patsient kardab oma väljanägemist, siis võiks valida ravi alustamiseks aeg koolivaheaja või puhkuse alguses.

Kui kaua võtab ortodontiline ravi aega?

Ravi kestvus sõltub patsiendi vanusest ja diagnoosi keerukusest. Lihtsamate probleemide lahendamine võtab aega 8 kuud, aga ravi võib kesta ka mitmeid aastaid.

Kui tihti peale ravi alustamist tuleb külastada ortodonti?

Olenevalt aparaadist ja ravi perioodist on visiidid 3-8 nädalaste vaheaegadega.

Kui palju maksab ortodontiline ravi?

Jällegi sõltub vastus ravi keerukusest ja kestvusest. Kõige täpsema vastuse saab peale ortodondi konsultatsiooni.

Kellele ja milleks tehakse breketeid?

Breketid on ainult üks aparaatide grupp, mida kasutatakse ortodontias. Kõiki hambumusanomaaliaid pole võimalik korrigeerida ainult breketeid kasutades, seda eriti kasvavate laste puhul. Laste puhul on mõttekas ravi alustada muude aparaatidega ja hiljem, kui kõik hambad on suhu lõikunud, saame viimase korrigeerimise teha breketitega. Breketitega on otstarbekam korrigeerida hammaste asendi anomaaliaid siis, kui suhu on lõikunud enamus jäävhambaid, kuna ravi saab läbi viia ühes etapis ja väiksema ajaga.

Kui breketitega on plaanis korrigeerida suhu lõikunud lõikehammaste asendeid 7-8 aasta vanuses, siis ei saa välistada võimalust ,et hiljem (12-13a.) on vaja lisaks korrigeerida kaniinide ja premolaaride asendeid. Sellisel juhul tuleks ravi läbi viia mitmes etapis ja pärast lõikehammaste asendite korrigeerimist oleks otstarbekas breketid suust eemaldada ja vajadusel jätkata ravi siis, kui kõik hambad on suhu lõikunud.

Millest breketeid valmistatakse?

• Terasest. Täpne koostis ja erinevate metallide protsent on tavaliselt tootjate poolt avaldamata. NB! Metallist breketid sisaldavad niklit, mis võib tekitada allergia.
• Hamba värvi breketid (plastmassist, keraamilised) pole piisavalt vastupidavad ning need on hinnalt kallimad ja mõõtmetelt suuremad kui metallbreketid. Samuti on nende korral hõõrdejõud on suurem, need muudavad värvi (pigmentained), neid ei saa korduvalt kasutada (eemaldamisel deformeeruvad). Samas on sellised breketid esteetilisemad ja vähem märgatavad
• NB! Breketeid on võimalik ka kombineerida - hamba värvi breketid silmahambast silmahambani s.o suu eesosas ja tagumistele hammastele metallist breketid.

Millistest etappidest koosneb breketravi?

• Võrud ja võrude panek. Võrude paigaldamiseks tuleb eelnevalt tekitada hammastele vahed. Seda saab teha vasktraadiga, separatsioonivedrudega või separatsiooni kummidega. Võrud kinnitatakse ümber hamba spetsiaalse kinnitustsemendiga. Tavaliselt asetatakse võrud ümber tagumiste hammaste.
  • Näidustused:
    • hambad, mille liigutamiseks vajame tugevat jõudu
    • hambad, millele vajame nii keele- kui ka põsepoolset kinnituselementi
    • madala krooniga hambad
    • rikutud hambapindade puhu
• Breketite kleepimine hammastele. Seda tehakse kas otsesel (kohe hammastele) või kaudsel meetodil (ennem kipsmudelile ja sealt kantakse spetsiaalset kile kasutades hammastele). Kõik materjalid, millega kleebitakse breketeid, sarnanevad oma koostiselt hambatäidismaterjalidele ega kahjusta hambapinda.
• Hammaste reastamine ja joondamine. Selleks kinnitataks breketitele kaarjas traat, mis on erineva läbimõõduga. Kaaretraatide materjalid esimeses etapis:
  • -0.17,5 punutud terastraat
  • -0.16 M-Ni-Ti ja 0.14 M-NiTi
  • -0.14 ja 0.16 painetega terastraat jne.
• Breketitega ravi 2. etapp - tööfaas. Selles perioodis asetatakse breketitele tavaliselt kandilise läbimõõduga ja erineva tugevusega kaari, mis on samuti erinevatest materjalidest.
• Breketitega ravi kolmas etapp - lõpetamine. Selles etapis toimub hambajuurte paralleelsuse ja labiaalsete pindade kallete õige saavutamine. Ka seda tööd tehakse metallist kaartega.
• Retensiooniperiood. Erinevad autorid soovitavad väga erineva pikkusega retensiooniperioode. Kui hammaste nihutamine ei ole olnud väga ulatuslik, siis soovitatakse vähemalt 6 kuud kanda suust eemaldatavat retensiooniaparaati või siis hammastele kinnitatud reteinerit kogu aeg. Alates 7.-8. kuust võib üle minna osalisele kandmisele s.o. öösiti.
• Milleks retensiooniperiood vajalik on? Aparaatide eemaldamise järgselt vajavad nii igeme- kui periodontaalkiud aega reorganiseerumiseks. Hambaid ümbritsevad koed avaldavad hammastele teatud survet. Keele põskede ja huulte poolt avaldatud surve on tavaliselt tasakaalus. Pärast aktiivset ravi ja hammaste nihutamist võib tekkida olukord, kus hambaid ümbritsevad jõud on tasakaalust väljas ja see võivad mõjutada ka hammaste asendeid. Pärast hammaste nihutamist vajab uus moodustunud luu aega, et tugevamaks muutuda.

Millised on breketravi võimalikud komplikatsioonid?

Peamiseks komplikatsiooniks breketravi puhul on hambajuurte resorbtsioon. Sagedamini esineb see siiski täiskasvanud patsientidel. Suurem resorbtsiooni oht on ka trauma saanud hammastel. Küllaltki sagedane komplikatsioon on ka kaaries, kuna ravi kestvus on pikk ja eriti lapsed ei suuda küllaldaselt pöörata tähelepanu hammaste hügieenile. Igasugune hammastele kinnitatud aparaat nõuab patsiendilt rohkesti hoolt.